Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toetusraha piimatööstust ei päästa

    Juhtkiri Foto: Anti Veermaa

    Äripäeva meelest on piimatööstus ikkagi ettevõtlus, millesse on riskid loomu poolest sisse kirjutatud.

    Kuna Euroopa Liit piimatootjaid sanktsioonide leevendamiseks toetab, siis on muidugi arusaadav, et Eesti tootja tahab n-ö ettenähtust maksimumi kätte saada. Ja muidugi mõista on Eesti riigi asi Euroopa ühisest katlast omadele suurim võimalik tükk koju tuua.
    Aga toetused ei lahenda mitte ühtegi probleemi, vähemasti mitte pikaajalises perspektiivis. Jah, on tore, kui saame osta siinsamas toodetud piima ja võid, siinsamas valmistatud jogurtit ja eestimaisest lihast tooteid, kohapeal kasvanud viljast küpsetatud leiba jne. Muidugi.Ent kõik need tooted peavad hinna poolest konkurentsivõimelised olema ja samal ajal tootjale kasumit võimaldama, lubama investeerida ja areneda.
    Piimandust raputavad vastuolud
    Piimasektorit on peale sanktsioonide mõju raputanud ka tootmisahela sees valisevad keerulised suhted. Hiljaaegu kohtule Tere saneerimisavalduse esitanud Tere maine on tootjatele maksmata jäänud raha pärast määritud selle piirini, mis kipub välistama igasugust koostööd ettevõtte juhi Oliver Kruudaga.
    Tänavu talvel aga jõudis kohtus vaheotsuseni piimatootja Melmilki ja Estoveri suurtööstuse väigikaikavedu, mis lõppes väiketootja võiduga. Kohtusse minekut töösturite vastu kaaluvad teisedki väiketootjad, ent samas pelgavad ka: üleüldine mäss piimaturul teeks niigi hapra olukorra veel ebastabiilsemaks.
    Tänane Äripäev kirjutab Eesti suurimast, Halinga piimafarmist, kus käib kodusõda. Tülliminek saneerijaga on ettevõtte pannud niivõrd keerulisse seisu, kus lahingut peetakse kodutänavas n-ö omade vahel. Lisaks sellele on tehtud juhtimisvigu, mille lõpphinnaks võib kujuneda pankrot. Halingal on 117 võlausaldajat, kellest kaheksa on saneerimiskava vaidlustanud. 2014. aasta 14 miljoni eurost võlga on tänaseks kahandatud siiski umbes 9 miljonini. Suurim võlanõudja on SEB pank, mis näitab, et ettevõte on laenukohustusi võtnud üle jõu ega suuda seda teenindada. See tähendab omakorda, et ettevõte on oma investeerimisvõimekust üle hinnanud. Pealegi teavad võlausaldajad, et eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses laekunud põllumajandustoetustele pole nii pea lisa oodata. Saadud pool miljonit eurot on lihtsalt juba otsas.
    Ülearu optimistlik investeerimine
    Liiga optimistlik investeerimine on olnud kogu piimatööstuse probleem. Eelmisel aastal, mil sanktsioonid juba kehtisid, investeerisid piimatööstused tooterendusse 15,5 miljonit eurot, ligikaudu 40 protsenti rohkem kui aasta varem. Peamiselt investeeriti masinatesse ja seadmetesse. Eelmisel aastal vähenes piimatööstuse tootmismaht 14,6 protsenti ja arvestades sektori keerulist seisu, tuleb tänavune tulemus ilmselt oluliselt kurvem. Ekspordinumbrid olid juba 2015 õnnetud: piimatoodete ekspordikäive kahanes aastaga üle 30 protsendi.
    Paremini on läinud ettevõtjatel, kes mitte ainult ei tooda, vaid ka töötlevad. Ekspordimuresid on muidugi ka neil, ent vähemasti on nad säästetud nn ahelasisestest tülidest.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.